Uudised

Muuseum tuleb külla!

Eesti Vabaõhumuuseum Karksi Valla Kultuurikeskuses 17. märtsil

Tänavu tähistab Tallinnas endise Rocca al Mare suvemõisa territooriumil asuv Eesti Vabaõhumuuseum oma 55. sünnipäeva – muuseumile pandi alus 22. mail 1957. a. Algusajast kuni tänaseni ollakse pühendunud Eesti maa-arhitektuuri pärandi hoidmisele ja kaitsmisele, rajatud on ulatuslik endisaegset külaelu tutvustav vabaõhuekspositsioon (79 ha), täienenud on muuseumikogud, korraldatakse mitmekesiseid haridusprogramme ja avalikke üritusi. Muuseum on kujunenud kohaks, kust saab tuge eestlaseks olemisele. Muust rahvustest külastajate jaoks on ta kui omamoodi visiitkaart, mis aitab mõista meie maad ja minevikku.

Juubeliaastal tahab pealinnas asuv vabaõhumuuseum tulla rahvale veelgi lähemale, minnes ise külla Eestimaa eri paigusse, mis jäävad Tallinnast kaugemale. Muuseumi sooviks on tutvustada niihästi oma tegemisi kui kohalikku arhitektuuri- ja ajaloopärandit. Samas on see ka kui omamoodi tänuavaldus kohtadele, kust on omal ajal hooneid üle toodud või esemeid kogutud, pildistatud, joonistatud. Mulgimaa on vabaõhumuuseumit tublisti innustanud ja inspireerinud – juba 1950. aastate lõpus koostatud vabaõhuväljapaneku üldplaanis nähti ette ka Mulgimaa suurtalu hoonete ületoomine tervikliku kompleksina (koos sulastemajaga). 1960. aastal uuris siitkandi taluarhitektuuri põhjalikult vabaõhumuuseumi teadur, teenekas etnograaf Gea Troska, kelle ettepanekul valiti ületoomiseks Kerase häärber Penujal. Paraku on aeg teinud omad korrektiivid, mistõttu on kavandatud suurtalu hoonetest muuseumis praeguseks püstitatud vaid Abja vallast pärit Tõsta talu heinaküün. Küll aga on esindatud Mulgimaalt pärit rehemaja – 1860. aastatest pärit Ritsu väikekoha eluhoone Paistu valla Tinnukuru külast.

Üitsainus Mulgimaa on muuseumil ikka meeles püsinud. Eestimaa ehituspärandiga tegelejad oskavad hinnata siinsete suurtalude esinduslikke elamuid, mis andsid tunnistust linliku elulaadi jõudmisest külasse. Nende jõuline esiletõus Mulgimaal on kaude mõjutanud uute moodsate majade püstitamist mujalgi Eestis. Ja kuigi muuseumi uurijate põlvkond on vahetunud, äratab tugeva kohavaimuga Mulgimaa oma rikkaliku kultuuri- ja ehituspärandiga jätkuvalt imetlust ja lugupidamist.

17. märtsil pakub Eesti Vabaõhumuuseum siitkandi rahvale Karksi Valla Kultuurikeskuses hariva ja meelelahutuskliku kogupereürituse „Muuseum tuleb külla!“

Kell 15.30 alustavad päeva mängud lastele. Vabaõhumuuseumi Kuie koolimaja kenade koolipreilide juhatusel saab proovida endisaegsete talulaste laulu- ja osavusmänge.

Kell 16.00 kõneleb Mulgimaa taluarhitektuurist  Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektor Heiki Pärdi. Tema eriliseks huviobjektiks on olnud suurtalude häärberid, mida ta on põhjalikult uurinud ning millest on välja antud kolm raamatut „Eesti taluhäärberid 1-3“. Uhkete häärberite kõrval saavad rikkalikult piltidega illustreeritud ettekandes tutvustatud ka muud põnevad Mulgimaa hooned ja nende lood, sealhulgas ka siinmail vähe esinevad rehemajad.

Ettekannet toetab ja täiendab fotonäitus „Olid ajad, olid majad... Mulgimaa peegeldusi vabaõhumuuseumi välitöödelt 1960. aastatel“. Kultuurikeskuse sinises saalis saab näha ülesvõtteid ajast, mil muuseumi töötajad Mulgimaal muuseumisse üleviimiseks sobilikke hooneid otsisid. Praeguseks vaatab neilt piltidelt vastu juba mõneti kadunud maailm, seda suurem võiks olla kohaliku vaataja avastamisrõõm. Näitusega saab kultuurikeskuses tutvuda 1.-31. märtsil, 17. märtsil jagab lisaselgitusi Heiki Pärdi.

Kell 17.00 algab Vabaõhumuuseumi segakoori kontsert

Maret Tamjärv