Uudised

Pärimuskultuuri teadvustamise, väärtustamise, säilitamise ja edasikandmise eest kantud Karksi kihelkonna auraamatusse Hille Krusberg ja Julius Vilumets.

HILLE KRUSBERG

Per aspera et astra! Karjatüdrukust magistrini. Just nii on Hille Krusbergiga. Tema elulooraamatust võib lugeda peatükke nii raskest maainimese tööst, magamata öödest õpingute tarvis ja kõigele kiuste oma unistuste eest võitlemisest.
Juba väga noorelt mõtles ta endale selgeks, et kui tahad kellekski saada, kui tahad välja rebida tavakeskkonna argielust, siis tuleb vaeva näha. Loota pole kellelegi, vaid iseendale. Unistada tuleb suurelt.
Nii omandas ta hariduse töö kõrvalt, unetundide ja pere arvelt. Polnud kerge naeratava näoga astuda uude päeva, mõeldes, et kõik oodatav on ees. Kõigepealt põhiharidus, siis lasteaiaõpetaja kutse omandamine kaugõppe teel Tallinna Pedagoogilises Koolis. Ta tundis, et sellest haridusest jääb väheks. Teda on ikka huvitanud inimese hing, tema käitumise motiivid. Miks murdutakse? Kuidas sellest „august“ välja saada? Kuidas anda oma panus - olla nn inimhingede insener. Sellepärast jätkas ta õpinguid Tartu Ülikoolis, kus omandas ka magistrikraadi psühholoogia erialal, kõrvalerialana antropoloogia. Seda kõike oma põhitöö kõrvalt Halliste põhikoolis, Abja ja Kitzbergi gümnaasiumis.
MTÜ Karjääriühingu liikmena on ta koostanud õppekavu nende õpilaste tarvis, kes vajavad individuaalset lähenemist. Tema koostatud on tervise infovoldik „Elu pluss rõõm võrdub elurõõm“.

Praegu töötab ta Viljandi Tervisekeskuses, korraldab erialaseid koolitusi ja õppepäevi ning teeb psühholoogilist nõustamist.
Kuna ta on pärit Sudistest, siis on talle eriti südamelähedane maaelu edendamine. Ta on Sudiste maanaiste seltsi ja külaliikumise Kodukant üks asutajatest.
Aastast 2009 on Hille Karksi haridusseltsi esinaine. Tänu tema eestvedamisele oleme saanud reisida, tutvuda huvitavate inimestega, leidnud hingekosutust teatrietendustest jne. Tihti oleme kiitmisega kitsid. Võibolla tuleb see eestlaslikust tagasihoidlikkusest. Ometi vajame me kõik tähelepanu. Lihtne „aitäh“ või „tänan“, kui ta tuleb südamest, muudab halli argipäeva päikselisemaks, tiivustab ja siis tunned, et oled midagi head teinud. Tänamine tuleb meelde tihti siis, kui on näiteks juubel või mõni riiklik püha, või „järg“ on sinu käes. Tihti mõeldakse, et miks ikka tänada – ta teeb ju oma igapäevast tööd. Aga tööl käia ja tööd teha on kaks erinevat mõistet. Hille Krusberg teeb tööd, nii ametialast kui ühiskondlikku. Ja teeb seda südamega. Ühtedel on tegemise, teistel saamise rõõm. Tõeliselt õnnelikud on need, kes teevad midagi ja kes maitsevad oma tegude vilju, midagi tasuks ootamata (A.H. Tmmssaare järgi).

Ettepaneku nimetada Hille Krusberg valla aukodanikuks ja kanda tema nimi auraamatusse tegi Karksi haridusselts.

JULIUS VILUMETS

Kui öelda autentne pillimees, siis Karksi kant mõtleb Julius Vilumetsast. Just see kõige ehedam ja hindamatu väärtusega pärimuskultuuri hoidja ja kandja.

Julius Vilumets sündis 31. märtsil 1963 aastal, Abja-Paluojas.
On omaette väärtus kui pillimees saab oma oskused teiselt pillimehelt vahetult. Julius õppis oma isa kõrvalt kui oli 13. aastane ja esimene esinemine oli samuti koos isaga. Mängiti kodukandi erinevatel üritustel nagu näiteks kodukandipäevad, Viljandimaa Virred jne.

Margus Põdsepp on öelnud: „Julius Vilumets on selline vaikne folgisümbol, keda seal võib-olla alati tähelegi ei pane, aga ta on oma pilliga alati kohal.” Vilumetsa lood on Põldsepa sõnul hästi pikad ja rahvalikud. "Vanasti hakkasidki pillimehed mängima sealt, kust õige tundus. Tänapäeval on koolitatutel võib-olla imelik kuulata, et lugu hakkab neljandast astmest. Minulgi oli tarvis kõvasti pingutada, et see ära õppida. Juliusel endal tuleb see loomulikult – ta on need lood pärinud.”

Juliusel pole vahele jäänud ükski Viljandi Pärimusmuusika Festival. Alates esimesest on Julius kohal olnud.
Julius on mänginud väga paljudes paikades kaunil Eestimaal. Näiteks on tema pillimäng kõlanud Viru Särul, Baltical, Võru Folkloorifestivalil. Ta on osalenud mitmel külapillimeeste kokkusaamistel nii Pärnus, Saaremaal, Võrumaal ja mitmel pool mujalgi. Presidendi roosiaed on samuti tema pillimängu kuulnud.
Pillimänguga on Julius reisinud ka välismaal. Korduvalt on ta esinenud näiteks Soomes ja Saksamaal. Saksamaal Levernis on tema pillimäng alati oodatud.
Karksi-Nuia Kultuurikeskus on teinud väga palju Juliusega koostööd. Alati on ta lahkelt nõus Mulgi kuue selga tõmbama ja kõiki oma pillimänguga kostitama.

Ettepaneku kanda Julius Vilumets Karksi kihelkonna kultuuriloojate auraamatusse tegi Karksi-Nuia Kultuurikeskus.

Aitäh Teile pärimuskultuuri teadvustamise, väärtustamise, säilitamise ja edasikandmise eest Hille Krusberg ja Julius Vilumets.