Sündmused

Enn Kauber

on sündinud 15. jaanuaril 1950. aastal Karksi-Nuias 8. põlve mulgina ja on lõpetanud Nuia Keskkooli. Ta on abielus ja isa kolmele lapsele.
Enn Kauber on suur ajaloohuviline ja sugupuude uurija, eriti põhjalik sisuline uurimus käsitleb Karksi kihelkonna tuntumate inimeste põlvnemist ja nende eluloolist tegevust. Ta on olnud mälumängudes osavõtjana 1973. aastast Karksi-Nuias ja hiljem küsimuste koostajana kuni tänaseni. Peale kohaliku mälumängu osaleb ta mitmetel mängudel üle eesti nii mängijana kui küsimuste koostajana. Karksi-Nuia mälumängu läbiviimisel peab ta tähtsaks kohaliku mälumängu traditsioone ning tema küsimustes kajastuvad Karksi kihelkonda siduvad teemad.
Seoses pikaajalise tegevusega Karksi-Nuia mälumängu eestvedamisel ja traditsioonide jätkamisel väärib 75 eluaastat täitunud Enn Kauber tunnustust ja kandmist Karksi Kihelkonna kultuuriloojate auraamatusse.

Karksi-Nuia mälumängijate nimel
Enno Juhanson

Lustipilli lugu

21. märtsil 2025. a pidas Karksi-Nuia Kultuurikeskuse rahvamuusikaansambel Lustipill oma 50ndat juubelipidu.
Kevade algus on Lustipilli jaoks alati olnud erilise tähendusega. On ju Vello Ainsalu loodud laul „Kevade algus“ ansambli hümniks. Seepärast valiti ka juubelisündmuseks selle aasta kevade algus.
Kokku oli kutsutud endiseid liikmeid, sõpru, koostööpartnereid ja fänne, et meenutada koos ühiseid tegemisi ja tähistati väärikat verstaposti. Selgus, et Eestis ei olegi palju selliseid taidluskollektiive, kes järjepidevalt koos käinud 50 aastat. Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtasutuse poolt saabus Lustipillile ka kopsakas tunnustus preemia näol.
Ansambel Lustipill alustas oma tegevust 1975. a Vello Ainsalu juhtimisel. Vello töötas Karksi-Nuia Muusikakoolis akordioni ja muusikaajaloo õpetajana. Ta oli väga virtuoosne pillimees ja kirglik eesti muusika ning eestimeelsuse propageerija. Lisaks on ta kirjutanud palju kauneid laule ja pillilugusid, mida teatakse-tuntakse siinkandis tänase päevani, nagu näiteks laul „Kodukoht Karksi“.
Lustipilli üheks nö alustalaks oli meessolist Boris Takk. Tema hääl kõlas nauditavalt isegi veel pärast tema 90. juubelit. Ansambli algkoosseisust on alles veel ainult kontrabassimees Jaak Kunimägi. Jaak oskab mängida mitmeid teisi pille aga on jäänud truuks kontrabassile.
Esialgu kuulusid Lustipilli koosseisu ainult mehed. Hiljem lisandusid ka naisliikmed. Kaua aega laulis ansamblis naissolist Anne Laur. Praeguses koosseisus on mehi-naisi täpselt pooleks.

Lustipilli rahvamuusikaansambel on osa võtnud pea kõikidest laulu- ja tantsupidudest, maakondlikest ja vabariiklikest rahvamuusikapäevadest ning folkloorifestivalidest. Lustipilli kutsutakse sündmustele tantsumuusikat tegema. Samuti on Lustipill oluliseks väljundiks olnud rahvatantsurühmade saatmine. Koos tantsijatega on käidud lugematul arvul reisidel nii kodumaal, lähemal ja kaugemal välismaal.
Sõprussuhteid on hoitud ka teiste muusikutega, näiteks Viljandimaal tegutsev Pilistvere Pillimehed olid Lustipilli sõpradena juubelipeole kutsutud ning tegid peo simmanil tantsumuusikat. Pikaajalised sõprussuhted on Viljandimaa represseeritute klubiga, koostöö sujub kenasti naisansambel Hõbeniidiga. Juubelikontserdil esinesid ka Lõõtsanoobid ja vennad Vilumetsad.

Viimased kümmekond aastat on Lustipilli koos hoidnud ja juhendanud Valdur Ilves. Valdur liitus ansambliga 1994.a. Praegusesse ansambli repertuaari kuulub rahvamuusikat nii meilt kui mujalt. Samuti rahvatantsu ja peotantsu muusikat. Ise reklaamitakse end nii: Muusika tantsimiseks nii rumbast reilendrini kui valsist rockn' rollini.
Ja kõike seda naturaalpillidel!

Kui algul tegutseti ilma nimeta, siis alates 1983. aastast kannab ansambel nime LUSTIPILL.
Praegu kuuluvad ansambli koosseisu: Valdur Ilves kitarril, Kersti Nurk akordionil, Ringa Vaiksaar viiulil, Anneli Veevo viiulil, Jaak Kunimägi kontrabassil, Hannes Veevo löökriistadel ja laulusolistid Syrle Eesik ning Aleksei Peskov.
Meiega koos on musitseerinud veel Jüri Vollmann löökriistadel, Maidu Jõgiaas mandoliinil, Liisbet Vaiksaar flöödil, Sirje Sossi akordionil, Hillar Valk akordionil ja Julius Vilumets lõõtspillil ning paljud teised.

Seoses 50. tegevusjuubeliga otsustati 2025. aastal kanda ansambel Lustipill Karksi Kihelkonna kultuuriloojate auraamatusse.