Näitus "Elada, unistada, hõljuda – Tove Jansson"
I korruse fuajees.
Tove Janssoni 100. sünniaastapäeva auks kokku pandud näitus vaatleb armastatud kirjanikku, kunstnikku ja muumide loojat talle omases ümbruses. Lapsepõlvekodu Katajanokka linnajaos, Ullanlinna ateljee ja Pellinki saarestik – kõik need kolm paika on mõjutanud tema loomingut, kõigist enim ehk saarestiku ilu ja üksindus.
Näitus koosneb 80 aasta jooksul tehtud fotodest. Varaseim neist pildistatud Tove sünniaastal 1914 ja hiliseim aastal 1994.
Fotode taga on kaks fotograafi. Per Olov Jansson, Tove vend, on pildistanud teda lapsepõlves ja noorusaastatel. C.–G. Hagström jäädvustas Tovet alates1960ndatest kuni vanadusaastateni välja. Piltidelt kumab Tove mõtlik ja vaikne iseloom – üldiselt kaamera suhtes häbelik kunstnik näib neil fotodel tundvat end erakordselt vabalt. Lisaks kahe fotograafi loomingule on väljas ka mõned pildid Janssonite perealbumist.
Näitusetekstid on kirjutanud kunstiajaloolane Erik Kruskopf. Pildiallkirjadena on kasutatud tsitaate Tove Janssoni raamatutest ”Suveraamat” ja ”Haru, üks saar” (Kesäkirja ja Haru, eräs saari), Tuula Karjalaineni kirjutatud Tove Janssoni elulooraamatust ning C.–G. Hagströmi märkmetest.
Näituse koostas Ingrid Orman, Soome Instituut.
Tõlkinud Anu Saluäär ja Kadri Kaljurand.
Kujundus Katri Karing, Milligramm.
Vaata ka www.tove100.fi