Sündmused

Ateroskleroos on vanemas eas üldine veresoonte haigus, millel on kolm olulisemat ründepiirkonda: süda (raskeimad kahjustused kardioskleroos ja südameinfarkt), peaaju (raskeim kahjustus insult) ja jalgade arterid (raskeim kahjustus gangreen).
Preventiivselt, enne raskemate vaevuste tekkimist, on võimalik teatud uurimismeetoditega avastada ateroskleroosi võimaliku arengu mõningaid sümptomeid.

Tervise Tugi OÜ teostab aterosklerootiliste muutuste hindamist kõrvutades säärtel ja õlavartel samaaegselt mõõdetud vererõhu väärtusi. Tegemist on mitteinvasiivse meetodiga, mida kasutatakse maailmas üha laiemalt, sest see on ohutu inimese tervisele ja ei takista inimest elamast oma tavapärases elurütmis.

Antud mõõtmistele tuginedes saab anda esialgse hinnangu nii perifeersete arterite ateroskleroosi ulatuse kui ka südame töö jõudluse kohta. Ateroskleroosi tüsistuste preventsioon on eluliselt tähtis – mida varem haigus avastatakse, seda parem ja täisväärtuslikum elu inimest ees ootab.

Mida mõõdetakse?

Mõõtmismeetodiks on A.B.I indeksi määramine. Antud lühend tuleneb ingliskeelsetest sõnadest  Ankle-Brachial–Index, mis eesti keeles tähendab sääre-brahiaal rõhuindeksit.

A.B.I indeksi määramine on meditsiiniline protseduur, mis seisneb säärte ja õlavarte vererõhu väärtuste üheaegsel fikseerimisel ja omavahelisel kõrvutamisel. Vererõhu väärtused määratakse ostsillomeetrilisel teel, s.o pulsivõngete ja vastava mansetirõhu fikseerimise kaudu.

Välja on töötatud rahvusvahelised standardid A.B.I indeksi väärtuste kohta:

• > 0.90 norm. väärtus;
• > 0.75 kerge perifeersete arterite haigus;
• > 0.50 keskmine perifeersete arterite haigus;
• < 0.50 raske perifeersete arterite haigus.

Mida väiksem on A.B.I väärtus, seda halvem on verevarustus vastavas jalas. Kuna ateroskleroos on süsteemne veresoonte haigus, siis inimestel, kellel on leitud jalaarterite ahenemine, esinevad aterosklerootilised muutused enamasti ka südame verevarustust tagavates koronaararterites ja aju verevarustust tagavates unearterites.

Kes ja miks peaks mõõtmisele tulema?

Regulaarselt (kord aastas) peaksid kontrollis käima inimesed, kellel on:

• kõrge vererõhk;
• kõrge kolesterooli tase;
• suur kehakaal;
• geneetiline eelsoodumus haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse;
• varem esinenud südame-veresoonkonnahaigusi;
• ebatervislikud eluviisid (vähene liikumine, alkoholi tarbimine, suitsetamine).

Eestis on südame-veresoonkonna haigused surmaga lõppevatest haigustest esikohal. Samas aga annab preventsiooni ja haiguse varajase avastamisega vältida haiguse teket või pidurdada juba olemasoleva haiguse edasist arengut. Seega on regulaarne kontrollis käimine väga oluline.

Kuidas protseduuri läbi viiakse?

Protseduur viiakse läbi tunnustatud meditsiiniseadmete valmistaja BOSO poolt toodetud aparaadiga ABI System 100. Tegemist on multiparameetrilise sfügmomanomeetriga, mis võimaldab fikseerida sääre ja õlavarre rõhuindeksi, kasutades jäsemetel 4 ostsillomeetrilist sensorit.

Protseduuri alguses peab patsient 5 minutit lebama, et mõõtmisel avalduksid puhkeoleku näitajad. Järgnevalt pannakse patsiendile nii säärte kui õlavarte ümber mansetid ning määratakse peamised südame-veresoonkonna seisundit iseloomustavad näitajad. Protseduuri lõppfaasis tutvustatakse patsiendile mõõtmistulemust, selgitatakse näitajate tagamaid ning antakse soovitusi edasiseks tegutsemiseks. Iga patsient saab kirjalikult kaasa ka oma mõõtmistulemuse.

Kas protseduuriga kaasneb riske või kõrvalmõjusid?

Protseduur on ohutu ning sellega ei kaasne ühtegi riski ega kõrvalmõju. Kergelt ebamugav võib mõnele patsiendile olla mansettide kasutamine, kuid see kestab vaid kümmekond sekundit ja on samuti tervisele täiesti ohutu.